Kokkuvõtteks 2006

Meie selle aasta reis Belgiasse ja Tuneesiasse on siis tehtud.
Reis toimus ajavahemikul 3. - 26. september 2006 ja kokku tuli kilomeetreid 8500 km kandis.

Marsuut sai kokku selline:
Eesti - Soome - Rootsi - Taani - Saksamaa - Belgia - Luxemburg - Saksamaa - Austria - Itaalia - Tuneesia - Itaalia - Austria - Slovakkia – Tshehhoslovakkia – Poola - Leedu - Läti – Eesti

Pildid ka üleval.

Tagasiteele

Telkimiskohtadega on Tuneesias veidi keeruline. Nii juhtuski, et tagasiteel Sousse poole jäime päris pimeda peale. Viimases lootuses keerasime teelt maha ja jõudsime väikesesse külla põllukeste vahel. Edasi minna polnud kuhugi ja valida oli kas tagasipööramise või ühel tühja olemisega põllukesel telkimisega. Olime just lahtipakkimise kallale asunud kui saabus ka maatüki omanik pojaga. Pärast ilmekat vestlust zhestide ning paari prantsuskeelse sõna vahendusel olime saanud ametliku loa teest veidi kaugemal põllul ööbida.


Ilmselgelt oli meie näol tegu kohaliku turismimangetiga, sest hommikul tuli meil tutvuda ka ülejäänud pereliikmete ja lambakarjaga, kes kõik meid järjekorras vaatama tulid. igatahes olime kokkuvõttes väga rahul, et meil selline olukord, kus kohalike inimestega lähemalt suhelda tuli, üldse tekkis.

Otsustasime, et viimane päev enne Tuneesiast lahkumist lihtsalt puhkame. Võtsime Monastiri sisse sõites kohe esimese ettejäänud hotelli (seekord ilma ühegi tärnita), parkisime tsiklid siseõue ja läksime linna uudistama. Kohaliku kindluse müüri pealt saime linnast hea ülevaate, jalutasime vanalinnas ja Kalle sai selle aasta esimese meres ujumise kirja. Rand Monastiris oli üsna räpane, kuid vesi mõnusalt soe ja puhas.


Lõbusate noormeeste käest saime teada, et kohalikku "Celtia" õlu, mida nad jõid, saab osta vaid spec "Magasini" poodidest. Kahjuks ei suutnud me ühtegi neist leida ja jätkasime karskete eluviiside propageerimist. Ostsime kuhja värskeid puurvilju ja tundsime end nendega hästi.

Ärasõidupäeval jõudsime sadamasse 4 tunnise varuga, noh igaksjuhuks. Tavaline tants paberite ja templite ümber ja kõigest tund peale õiget väljumisaega olimegi juba teel Itaalia poole. Seekordne laev, uhke nimega Kartaago, oli suurem, uhkem ning kiirem (nii öeldi piletite ostmisel) ning pidi 24 tunni asemel "vaid" 21 tundi sõitma.


Genovast oli plaan võimalikult otse ja mööda kiirteid kodu poole saada. Mitte, et seda väga tahtnud oleks, aga me olime niigi juba lootusetult hiljaks jäänud. Üle Alpide ronides tegime suuna valikul ühe valearvestuse ja kaarti uurides otsustasime otsetee kasuks.. mis maksis meile miski 4 tundi mööda imeilusaid mägiteid mööda 3-kraadiseid tornettosid üles ja alla keerutamist.

Väike öökohvi Austrias

Väiksest shortcutist hoolimata jõdsime napilt sama päeva numbri sees Austriasse. Proovisime magada ühes bensukas parkimisplatsil kogu täisvarustuses, kuid külm ei lasknud üle tunnikese tukkuda. Järgmine võimalus paaritunnise uinaku näol oli juba kosutavam, ärkasime rahva keskel parklas sooja päikese käes. Edaspidi püüdsime siiski ära kasutada kogu valge aja ning öösiti magada.

Leedus bensukas ööbides saime sõbraks ühe kohaliku noore kutsaga, kes kohusetundlikult hommikuni meie tsiklite ees magas, haukudes isegi oma valvurist sõbra peale kui see liiga lähedale juhtus tulema.

Kalle Pitsuga õhtust söömas

Üldiselt läks tagasitee kiirelt, ilm oli kena ning kolmandal päeval olimegi juba kodus. Eesti piirist üle saades lõppes jaks, edasi polnud enam vaja kuhugi orienteeruda ja võis end viimaks lõdvaks lasta.

Ausalt väljateenitud 5 minutit uinakut :)

Kõrbe piiril, liiv ja sool

Niisiis on vahepeal aeg pisut edasi läinud, meie reisilt tagasi ja uuesti tavaellu sukeldunud. Aga et kõik ikka ausalt ära rääkida, siis lühidalt sellest, mis siis peale Tuneesiasse saabumist edasi sai.

Peale El Jemi võtsime suuna lõuna poole. Sfaxis andis üks lahke automaat meile veidi sularaha, sest esimeses ettejäänud hotellis sadama juures vahetatud summa tundus alustuseks siiski vähe olevat. Raha saab Tuneesias vahetada igas suuremas hotellis (kus saab kenasti inglise keeles hakkama), kurss on igal pool sama ja vahetustasu ei võeta.

Väike puhkus Sfaxis

Kuna põlgasime ära väikeses linnakese olnud liiga kalli 2 tärni hotelli, otsustasime katsetada telgis ööbimist. Kohe tee juures asuva, sellise kõrgema kiviaiaga ümbritsetud mobiilimasti tagune sobis meile väga hästi. Vaid saapad võtsime sel ööl telki sisse, pagan neid kohalikke elukaid teab, ikkagi lõunamaa.

Kohalikud datlikobaraid noppimas

Maastik oli siiani suhteliselt sarnane olnud. Oliivipuid täis suured põllud ja datlipalmide salud. Külades-linnades kukutati korjates datlikobarad otse tänavale. Lõuna poole liikudes hakkas pilt muutuma, teede äärde ilmusid liivaluited ja ringiuitavad kaamelid.

Kaamelid uitamas

Teed olid Tuneesias igal pool normaalsed, vaid lõuna pool muutus see vahetevahel üsna kitsaks ja vahest olid servadest teeletuisanud liivaga kaetud, seega tuli silmad lahti hoida. Ja kui vahepeal tee oligi kehvem, siis külade sees muutus see laiaks korralikult asfalteeritud kaherealiseks teeks, mis peale küla läbimist jälle endisesse mõõtu kahanes.


Liikumiskiirusele see küll midagi juurde ei andnud, sest kuigi 50 km/h lubatud, sai reeglina asulates liikuda 30, max 40-ga. Inimesed nimelt liikusid tänavatelt täiesti kaootiliselt ja liiklust jälgimata. Astuti suvaliselt ringi vaatamata teele nii valges kui kottpimedas. Autod, mopeedid ja eesliajajad olid need, kes pidid jälgima, et nad kellelegi otsa ei sõidaks.

Lõunast naastes sõitsime läbi soolakõrbe, see oli omapärane - soolaga kaetud liivaväljad või pragunenud soolakoorikuga järved. Tee äärde oli ettevõtlikumad kohalikud ehitatanud turistide meelitamiseks soolast hooneid ja kujusid.

Soolakõrbes

Meile pöörati siinkandis tavalisest rohkem tähelepanu. Turismihooaeg oli ju läbi saanud ja mõnda kohta, kust läbi sõitsime, turiste ilmselt tihti ei satugi.

Vasakule minnes jäi vähem kui 100km Algeria piirini. Seekord läksime paremale. Kalle tungival nõudmisel :)

Tervitused Aafrika mandrilt :)

Ilm on ilus, paike paistab, sooja on parasjagu, et mitte paris ara sulada, nii 27-30 kandis. Jalutasime just veidi El Jemi linnakese amfiteatris, yks kolme suurema hulgast Rooma impeeriumis.


Kui paari s6naga ka sellest kuidas me siia j6udsime, siis ei saa mainimata jatta vaikesi sekeldusi Genovas. Yle magede s6ites hakkas tasapisi sadama. Neljapaeval Genovasse kohale j6udes selgus, et esimene laev laheb alles laupaeval ja k6ige odavam on v6tta kohe edasi-tagasi pilet ara. Tagasi aga saab sellisel juhul alles reedel (uskuge, te ei taha teada, mis see k6ik sellest hoolimata maxis).

Jatsime rattad pisikesse parklasse check-ini juures (kus oli silt "max 2h") ja hakkasime 66pimeduses ja vihmaga kesklinna poole astuma (plaan oli sadama terminali jaada, kuid see pandi 66seks kinni). Olukord tundus ysna lootusetu kui akki jai k6rval seisma auto ja kysis itaalia-inglise segakeeles, ega meil abi vaja pole. Arvata on, et nagime ysna 6nnetud valja selliselt vihmast tilkuvatena ja kiivrid peas linna poole astudes. Igatahes juhatas ta meid lahedal asuvasse yhe tarni hotelli, mille eest me talle vaga tanulikud olime.


Kuna jargmisel paeval jai vihm jargi, otsustasime raha hotelli peale mitte raisata ja saime telgi sokutada sadama lahedale yhele parkimisplatsile, et sealt kohe hommikul otse laevale minna.

Laevas oli peale meie kindlasti veel lausa 2 mittekohalikest seltskonda. Tundub, et see oli t6esti k6ige odavam v6imalus Tuneesiasse saamiseks (muljed laeval olnud wc-st jataks hiljemaks). Laevas laks paberite maarimiseks, k6ik meenutas nagu Venemaa piiripunkti. Kolme erineva luugi juures pidi naitama erinevaid blankette, mis enne oli vaja olnud ara taita (muidugi vaid araabia ja prantsuse keeles) ja said k6ik korralikult tembeldatud.


24 tundi laevas, analoogne paberitega majandamine sadamas ja olimegi Tuneesias :) Inimesed j6llitavad kyll, kuid keegi ligi ei tiku ega otseselt midagi pahe ei maari, ysna selline rahulik olemine ses m6ttes. Mitmel korral kysitakse, et kust oleme ja piilutaxe, mis on spidol max number. Imelik on, et siin isegi linnas tsikleid pole, isegi rollereid mitte, vaid mopeedid, jalgrattad ja eeslid.


Liiklus Tunises oli ysna suvaline, eriti taxod, kes yritavad end absoluutselt igasse auku vahele mahutada. Kui juba teele valja saime (muidex meie esimesed kiireteed v6tsime Tuneesias, st selle ainukese kiirtee, taies pikkuses, alla 2 tunni kokku), oli liiklus h6re v6rreldes siiani kogetuga. Kiirtee aares (tihti puudub igasugune piire) karjatatakse lambaid, osad neist rahulikult teepeenral jalutamas. Probleem on igal pool tuierdavad jalakaijad, kes ka kottpimedas suvaliselt teele astuvad. Ja enamus autosid on muidugi m6lgitud. Aga muidu pole viga :)

Otsustasime enne k6rbe piiril ara kaia ja siis tagasi Suesse ja Monastiri kanti suvitama. Paikest teilegi :)

Teispool Alpe

Pyhapaeval seiklesime pikalt m66da Belgia vaikseid teid, oma 165km tuli kokku :) Muidugi alustasime ka hilja, alles 4 ajal. Igatahes selgus, et neil on ka maakohad taitsa olemas, mitte vaid suurlinnad ja highwayd, nagu ma siiani teadsin.

Kokkutulekult juhatati meil igatsugu ilusaid teid ja kohti, ostisme spec Belgia ja Luxemburgi kaardi nende jaox. Vahepeal sattusime igatahes nii pisikeste teede peale, et isegi tsiklitel oli raskusi aramahtumisega ja peale jarjekordset deja vu-d samas kylas tiirutamisel, v6tsime ette siiski pisut suuremad teed.


Kylastasime vaidetavalt maailma k6ige vaixemat linna Durbuy-d ja leidsime 66maja Bande kyla piiril oleval heinamaal. Luxemburgis sai samuti vaid vaixemaid teid otsitud, kuid Saksamaal v6tsime vahelduseks kiirteid, et veidi kiiremini edasi j6uda.

Kuna Austia labisime selle k6ige kitsama serva pealt, siis sai see ysna kiirelt labi, meelde jaid vaid reklaamidest maalilistel magiheinamaadel maletsevad lehmad, kes Milky shokolaadi annavad ning kohalikesse juustuvabrikutesse suunduvad turiste tais bussid :)


Jatkates meeldivat traditsiooni kiirteede eest mitte maxta, yletasime Alpid 1365m k6rguselt ja saabusime Veneetsiasse. Itaalias on taiesti v6malik mitte kiirteid m66da s6ita, kuid jah, aega peab kyll veidi olema. Hommikupoole on teed ysna m6istlikud, aga parastl6unal kipub asi juba hullemaks minema. Vett ja turiste jagub siin k6vasti, siin kyll hooaeg veel labi pole.

Aga ok, me nyyd valja tagasi, uudistame seda saarekest veel veidi ja siis Genova poole liikuma. Ikka vaixemaid teid m66da kui kusagilt puusse ei pane ja kogemata kiirteele ei satu :)

HU meeting

Parast vaikseid 6iseid seiklusi Brusselist valjumisel j6udsime kottpimedas edukalt pisikesse kylakesse nimaga Widoowie (Tongereni lahedal, see peaks ka kaardil olema). Kokkutulek toimus yhe mehe, Norberti kodu6uel, kui nii v6ib nimetada suurt kindluse kompleksi koos mitmete lisahoonetega, nimetusega Norbert de Schaetzen castle :)


Njaa.. enamus inimestest siin olid v6i on mingil mitmeaastasel reisil. Ysna raske oli panna inimesi uskuma, et meil on vaid 2 nadalat aega kaia Tuneesias ja siis kohe tagasi. See oli imelik, et meil pole aega vahemalt paar kuudki. Ohjah.. me pole ikka kusagil kainud ega midagi nainud selle rahvaga v6rreldes..

Kuigi, hea oli kuulda, et meie presentatsioon 2-st viimasest Venemaa reisist laks raahvale paris hasti peale ja suhelda nii Venemaa kui ka meie enda reisi suhtes sai ikka tihedalt. Igasuguseid hulle on siin ikka, naiteks yks Belgia mees, kes pidi tegema reisi Moskvast-Vladivastokki, jai sellega miski n6meda paberimaarimise t6ttu paar kuud hiljaks. Tulemuseks see, et reis algas oktoobri l6pus ja l6petas detsembris.. 40-50 kraadise pakasega!


6htul, peale presentatsioone, lobisesime igatsugu huvitavate inimestega ja j6ime Sjaakiga 6lut. Sjaaki ju ikka teate, R1-ga ymber maailma :) Ta tuli just oma 5-aastaselt reisilt ja praegu pannakse sellest filmi kokku. Yhes6naga kokkutulek oli vaga lahe.

Nyyd pyyame veidi Belgiat ja Luxemburgi lahemalt vaadata ja siis Itaaliasse. Saime palju igasuguseid juhiseid. V6imalik, et palju odavam on kohe Genevast laeva peale minna, aga seda me veel uurime tapsemalt.

Elu on ilus :) Peale kokkutulekut on nyyd tunne, et v6ibolla t6esti peaks kunagi reisima hakkama..

Linna uudistamas

Tana jalutasime veidi linna peal, s6itsime metrooga vaatama Atomiumi (kahjux viimane, k6ige k6rgem muna polnud miskiparast avatud), laksime IMAXi kinno (oma arust, tegelt osutus see tavaliseks kinoks, kuid kuna pilet oli umbes sama Tallinnaga, polnud see kaotus:) ), tekitasime segadused piletiautomaadist piletite ostmisel (ojaa, nad t6esti raagivad vaid prantsuse keelt) ja olemegi tagasi.

Atomiumis Mini näitust uudistamas

Margrit teeb just ajukana indoneesiparaselt brokooliga (nammm), Kalle lobiseb ja on moraalseks toeks (kaies aegajalt t6lget v6i huvitavaid kysimusi kysimas, nagu naiteks millal on meil riigikogu valimised, apike) ja mina yritasin just pilte netti saada.
Tundub, et kokkutuleku koha leidmine jaab pimeda peale.. Koht ise pole kaugel, umbes 80km, kuid paistab olema ysna pisike kylake. Loodetavasti leiame selle ikka yles. Peaasi, et kuidagi linnast valja saame.

Liiklus on Brusselis muidugi huvitav, esimene suurem ristmik, mis meile ette jai, ei sisendanud eriti julgust. 3 raja peale mahutas end ara 5-6 rida autosid, vahepealseid trygijaid mitte arvestades ja see yhtlane voog lihtsalt s6itis ringteele sisse. Kui foor otsa sai v6i teine rida lihtsalt ette keeras, jai esimene voog seisma ja ootas kunix jalle vaba auk tekib ning k6ik sujus edasi.

Pilt oli kole, kuid t6epoolest, mulle tundus, et see t6esti sujus :) Tabasin ysna kiirelt autode vahele kinni kiilutult, et ringteele tulijatel on siin maal ilmselt ees6igus. Yldse on abx autode vahel v6i vahemalt sabas liikuda, siis on kindel, et sa ei tee ise midagi vaga valesti.. mitte et ka need autod kirjutatud reegleid jalgiksid muidugi :)

Igatahes tundub see liiklus yldsegi mitte nii hull olema kui ma maletasin. Kui ikka oma otsa ettepoole saad kui teisel, lastakse sind ka kenasti vahele ega trygita valja. Normaalne :)

Aga tundub, et see suureparane ahjukana on valmis saanud, on aeg lauda istuda, arvata on, et see on viimaseid tsiviliseerituid 6htus66ke yle pika aja nyyd. Nautigem :)

Bruxelles

Vahepeal oleme siis veidi kaugemale j6udnud. Laevaga Rootsi, esimese 66 olime Malm6 lahedal heinamaade servas. Teise Bremeni ja Osnabrycki vahel rekkate parkimisplatsil ning tana 6htuks maabusime Brusselis vanade tuttavate Margriti ja Ferguse juures. Paluti kindlasti edasi anda tervitused Mardile ja Piretile :)

Ega seda peatust ei olnudki plaanis; kuid kuna aega selleks sattus tekkima, siis proovisime ehku peale, et kas pererahvas on akki kodus. Selgus, et kodus ja r66muga meid v66rustamas. Alustusaks 6lled ja soe dush; siis vaike 6htueine ja magustoiduks internett; m6nus :)

Vaikselt hakkab harjuma, et inimesed raagivad peamiselt prantsuse keelt :)
Homme on plaanis vaadata veidi ringi ja siis kokkutulekule. Et aitab kiireteedest :)
Vahemalt homme.

Sorry kirjavigade parast; siin on portugali klaver ja tahed on vaaaaga valedes kohtades:)

Pidusöök Ferguse ja Margriti juures

Teele, teele kurekesed

Viimaks on selgunud, kuhu suunda sihime - viisad olla kohal :) Kahjuks ei tähenda see mitte seda, et me sinna ka saame, sest laevakohti Itaaliast Tuneesiasse ei pruugi ju saada. Proovisime teha broneeringut, aga see andis vastuseks, et "v6tame teiega yhendust". Seega see osa on veel väga lahtine. Aga nyyd vähemalt teame, et Itaalia on kindel sihtpunkt, sealt edasi näeb juba kohalpeal olles.

Seega veidi aja pärast saatkonda ja 17.30 Stockholmi laevale. Hetkel näitab, et seal paistab isegi päike. Soomes hakkas igatahes juba öösel sadama, loodame, et see ei liigu meiega Rootsi kaasa.

Helsinki sadamas

Kuhu siis sel aastal?

Hea küsimus.. meie näiteks veel küll ei tea :)

Alustuseks piisab teadmisest, et kõigepealt on vaja jõuda Belgiasse, kus Liege linnakese lähedal toimub 8. - 10. septembil üks väike tsiklimatkajate kokkutulek.

Edasine plaan on minna põiki läbi Euroopa saapaninasse ja end Palermost Tuneesiasse viiva laeva peale nihverdada. Palermo ja Tunise vahelise liikluse kohta suutsime netti lapates tuvastada, et laevad käivad seda vahet tervelt 2 korda nädalas. Loodetavasti on need 2 firmat lihtsalt eriliselt netisõbralikud ja kõik ülejäänud laevad sõidavad Tuneesia vahet liigset enesereklaami tegemata. Veidi teeb veel murelikuks mitmest kohast tuvastatud lausejupp, et Tuneesiasse minek oma traspordivahendiga pidi olema real pain.

Aga nojah, esialgu on meil muidki asju, mille üle pead vaevata. Näiteks Tuneesia viisad, mille kohta me hoolimata antud tähtaegadest, mitte midagi veel ei tea. Laskmata end sellest pisiasjast häirida, oleme otsustanud nädalavahetusel Soome minna, et seda viisavärki kohe esmaspäeva hommikul saatkonnas oma silmaga üle vaadata. Ja eks siis selgubki täpsemalt, kuhu me sel aastal siis õigupoolest läheme :)

Reisiootus on sel aastal, erinevalt eelmistest, selline kergemat sorti. Ilmselt on põhjuseks ebatavaliselt hiline teeleasumine ja jätkuv teadmatus sihtpunkti osas. Aga veel aega on. Karta on, et homme kui tõsisemaks pakkimiseks läheb, tekib ka reisiärevus (ehk siis tavaline ärasõidupaanika:).

Väiksed tiirud enne

Ühtteist oleme ka varem korda saatnud.
Näiteks tiirutanud veidi ringi Euroopas ja Venemaal.

Siinkohal meenutuseks mõned klõpsud neist reisidest:
Arhangelsk - Murmansk Venemaa 2005
Hispaania 2004
Elbrus Venemaa - Ukraina 2003
Horvaatia 2002