Kõrbe piiril, liiv ja sool

Niisiis on vahepeal aeg pisut edasi läinud, meie reisilt tagasi ja uuesti tavaellu sukeldunud. Aga et kõik ikka ausalt ära rääkida, siis lühidalt sellest, mis siis peale Tuneesiasse saabumist edasi sai.

Peale El Jemi võtsime suuna lõuna poole. Sfaxis andis üks lahke automaat meile veidi sularaha, sest esimeses ettejäänud hotellis sadama juures vahetatud summa tundus alustuseks siiski vähe olevat. Raha saab Tuneesias vahetada igas suuremas hotellis (kus saab kenasti inglise keeles hakkama), kurss on igal pool sama ja vahetustasu ei võeta.

Väike puhkus Sfaxis

Kuna põlgasime ära väikeses linnakese olnud liiga kalli 2 tärni hotelli, otsustasime katsetada telgis ööbimist. Kohe tee juures asuva, sellise kõrgema kiviaiaga ümbritsetud mobiilimasti tagune sobis meile väga hästi. Vaid saapad võtsime sel ööl telki sisse, pagan neid kohalikke elukaid teab, ikkagi lõunamaa.

Kohalikud datlikobaraid noppimas

Maastik oli siiani suhteliselt sarnane olnud. Oliivipuid täis suured põllud ja datlipalmide salud. Külades-linnades kukutati korjates datlikobarad otse tänavale. Lõuna poole liikudes hakkas pilt muutuma, teede äärde ilmusid liivaluited ja ringiuitavad kaamelid.

Kaamelid uitamas

Teed olid Tuneesias igal pool normaalsed, vaid lõuna pool muutus see vahetevahel üsna kitsaks ja vahest olid servadest teeletuisanud liivaga kaetud, seega tuli silmad lahti hoida. Ja kui vahepeal tee oligi kehvem, siis külade sees muutus see laiaks korralikult asfalteeritud kaherealiseks teeks, mis peale küla läbimist jälle endisesse mõõtu kahanes.


Liikumiskiirusele see küll midagi juurde ei andnud, sest kuigi 50 km/h lubatud, sai reeglina asulates liikuda 30, max 40-ga. Inimesed nimelt liikusid tänavatelt täiesti kaootiliselt ja liiklust jälgimata. Astuti suvaliselt ringi vaatamata teele nii valges kui kottpimedas. Autod, mopeedid ja eesliajajad olid need, kes pidid jälgima, et nad kellelegi otsa ei sõidaks.

Lõunast naastes sõitsime läbi soolakõrbe, see oli omapärane - soolaga kaetud liivaväljad või pragunenud soolakoorikuga järved. Tee äärde oli ettevõtlikumad kohalikud ehitatanud turistide meelitamiseks soolast hooneid ja kujusid.

Soolakõrbes

Meile pöörati siinkandis tavalisest rohkem tähelepanu. Turismihooaeg oli ju läbi saanud ja mõnda kohta, kust läbi sõitsime, turiste ilmselt tihti ei satugi.

Vasakule minnes jäi vähem kui 100km Algeria piirini. Seekord läksime paremale. Kalle tungival nõudmisel :)