Kolme riigi kohtumine

Liikuma saime hommikul, hoolimata suht varasest äratusest, alles peale 10. Piiril vahetasime veidi zlotte, sest plaanis oli väiksemaid kohti sõita.

Umbes 6km peale piiri keerasime Suwalki teelt esimesest võimalusest ära paremale (651) Goldapi poole. Mingeid otseseid plaane polnud, sest kodus ei jõudnud netist midagi välja otsida.

Veidi aja pärast peale Wižainy külakest märkasime ühe pruuni sildi (ehk mingi vaatamisväärilise koha) juures 2 tsiklit tee ääres seismas. Pidasime siis ka kinni, selliste kohtade vaatamiseks me ju siia olimegi tulnud.
Selle ajaga, kui me juuresolevat kaarti uurisime, jõudsid tsiklimehed tagasi rataste juurde. Võtsin kaardi näppu ja läksin uudistama, et kas neil pole äkki midagi põnevat selles piirkonnas meile soovitada. Selgus, et on küll :)

Näiteks olime parajasti vägagi tähelepanuväärses kohas - Poola, Leedu ja Venemaa riigipiiri kohtumispaigas, mis oli teest vaid 100m kaugusel. Kui peale seda teadmist silte uuesti vaatasin, siis tõesti selle oleks isegi poola keelest ka ise välja lugeda võinud. Kahjuks niisama pealevaatamisel ei tulnud see tõlge pähegi. Ehk tegelikult on ikkagi vaja veidi rohkem infi varuda, kui lihtsalt teele jäävate siltide lugemine :)

Edasi lugeda saab piltides :)

Kommunikatsioonist

Nagu mail viimasel ajal kombeks, lakkas tehnika töötamast. Seekord oli siis tegu mobiilidega.

Avastasin nimelt juba mõned ajad tagasi, et minu moblas ei tööta enam internet. Kuna aga seda otseselt vaja polnud, siis midagi selle käimasaamiseks ette ka ei võtnud.

Nüüd reisil oleks aga interneedus marjaks ära kulunud. Võtsin mobla ette ja nokkisin suht sihitult veidi aega seadetes kuni avastasin, et enam ei saadeta ka MMS-e välja. No mida värki.. Proovisin nii ja naa, aga ei tulnud midagi kavalat pähe, kuidas asja kiirelt parandada ja nii see olukord meil jäigi.

Proovisin siis Kalle telefonilt ja messid läksid sealt kõik kenasti välja. Kahjuks selgus aga moblast webi chekkides kiirelt, et Tele-kaks MMS-e ei armasta: "This MMS was sent from a Tele2 subscriber." Mida aga polnud, oli saadetud pilt ise. Lisaks oli Kalle mobla suremise äärel, sest laadijat sellele ta kaasa polnud võtnud.

Aga vähemalt mailindus minu moblas huvitaval kombel toimis ja sellest nendeks paariks päevaks piisas.

Kui veel tehnikast rääkida, siis lisaks Kalle saatja nupule paistab vigane olevata ka tema mikrofon. Seega oli meil sõidu ajal selline "unistuste" suhtlus, kus naine võis saatjasse lobiseda, mida aga parajasti pähe tuli ja mees pidi selle kõik vaikides ära kuulama :)

Pitsu tanklas

Läti sai, nagu tavaliselt, suht kiirelt läbi. Riia juures tegime kogemata ühe vale pöörde, kuid saime kiirelt õige otsa peale tagasi. Ainuke "elamus" oli suht pikad teetööd peale Riiat, millest suur osa kujutas endast hambaid lahtipõrutavat kiviklibust teed, sekka ka pisut tavapärast kruusa.

Igatahes Läti-Leedu piiril olime veidi peale kuut ning oma tavalises ööbimiskohas, ühes bensukas enne Marijempole, maabusime veic peale üheksat. Täpselt siis, kui just hakkas hämarduma.

Letis oli minu meelest täpselt sama mees, kes eelmisel korralgi (2009). Võtsime tavapärased 2 õlut, maksime bensu eest ja küsisime viisakalt, kas tohime parkimisplatsile oma telgi üles panna. Igaks juhuks lisasime kiirelt, et oleme selles tanklas pea igal aastal olnud ning imestasime, kuidas kõik muutnud on eelmisest korrast. Onu hakaks naerma ja arvas, et no mis siis ikka, telkige pealegi ka seekrod siis.

Muutusi oli tõesti. Baari asemel (kus muideks oli siis ka internet) oli nüüd Hesburger. Kõrvalolevasse majja oli tekkinud hotell (mille hinnad hakkasid 38 eurost) ja baar. Vaid bensukas ise oli jätkuvalt samasugune ja nimi ka sama - Stateta. Traditsiooniliselt olid bensukas olemas ka koerad. Kolm pitsut uitasid rekkate vahel platsi peal, aga meie ligi ei tulnud.

Kuna sõidetud veidi ikka oli sel päeval, siis õhtul süüa ei viitsinud eriti tegema hakata. Limpsisime veidi õllet ja oligi juba uneaeg. Ilm oli siiani suht kena olnud, vaid paar piiska saime Lätis. Öö oli mõnusalt soe ja uni hea.

Hommikul kohvi tegema hakates avastasime, et midagi oli ikkagi maha jäänud. Tassid nimelt. See viga oli aga parandatav, hommikukohvi maitses hästi ka bensukast ostetud plasttopsidest.

Et siis lähme ja avastame täna veidi Poolat :)

Valge tanklas

Haruteelt keerasime suurelt teelt maha ja tegime väikese põike Rauli koduteele. Kernu kandis sai jälle suurele teele tagasi pööratud. Enne Pärnut meenus, et tänu seekordsele äkilisele minekule pole meil tavapärast reisikindlustuse tegemist meelde tulnudki. Enne Riia poole keeramist sai ka see väike asi teel jäävas kaubanduskeskuses ära tehtud.

Valge tanklas tankisime paagid eesti kütust täis ja kell 3 asusime teele Riia poole.

Vahepeal suhtlesin seal veel kahe Ungari noormehega, kes olid teel Tallinna poole. Neil oli ees pikk tee - Kõigepealt Soome, siis läbi Peterburi, Moskva ja Kiievi tagasi koju.

Väikesele tiirule

Seekordne tiir kujunes sõna otsese mõttes välkreisiks. Vanaema teatas paar päeva varem, et tuleb Hiiust tagasi teisipäevaks ja peab seal tagasi olema juba... reedel. Ehk siis täiesti ootamatult oli meile sülle kukkunud need kauaoodatud 3 (laste)vaba päeva :)

Kuhu on võimalik jõuda kolme päevaga?
Noh, näiteks Poooooooola :)

Otsisime õhtul asjad enamvähem välja, kuid õhtusest plaanipidamisest ei tulnud suurt miskit välja. Uni murdis.

Hommikul viis Kalle Klaabu lasteaeda, jätsime Tibu vanaemaga mängima ja hakkasime asju pakkima. Ega midagi eriliselt sättida polnudki. Kalle pakkis kaasa tööriistad, köögi ja veic söögikraami, minu chekkida jäi telk-madratsid-magamiskotid, hambaharjad ja mõned riideid, mis mahtusid ära 30x40cm suurusesse kotikesse. Ütleme nii, et igasse kasti sai põhimõtte pärast mdidagi pandud, et need päris tühjaks ei jääks.

Kell 12 lahkusime Laagri tanklast ja meie tiiruke võiski alata.