Hommikul unelesime liiga kaua. 11 saime s6itma, pool 12 olime piiril. Kosovos roheline kaart ei kehti, kindlustus 15 päevaks maksis 20 euri.
Teed muidu s6idetavad, kuid silmad tuleb lahti hoida, yllatusi jagub. Teeviidad m6ned pisikesed olid, aga sageli tuli lihtsalt oletada ja inimeste käest kysida.
Prizrenis tegime pikema peatuse, jalutasime ringi ja maitsesime kohalikke toite. Parklaonu otsis meile varjulisema koha ja raha ei tahtnudki.
Uurisime teede kohta. Ei soovitatud p6hja poolt yle mägede minna. Piirini olevat ok (kohalikus m6istes muidugi), aga edasi olevat kehva tee. Seda viimast fakti kinnitas ka väljaprinditud inf wikitraveli webist.
Soovitati Albaania kaudu minna, seal olevat täiesti värske kiirtee. Pidavat u 3,5 tunniga Skoderisse j6udma. Kui magede kaudu minna, siis nii 8 tundi (isegi nende stiiliga s6ites). Leidsime, et ok, proovime siis Albaania kaudi, nii jaab rohkem tagavaraks aega.
Linnast valja teed otsides sattusin teed kysima noormehelt, kes ingise keelega hatta jaades kogemata paar soomekeelest s6na poetas. Selgus, et ta olla Soomes veidi aega elanud. No mis nii viga, saada Kosovos soomekeelset teedejuhatust :)
Yldiselt jattis Kosova sympaatse mulje. Kuigi esimene hetk v6isid inimested tunduda veidi kahtlaselt t6rjuvad, oldi tegelikult abivalmid teed juhatama, kui ise kysima hakkasid. Ja kui ise keelt ei osatud, leiti keegi v6i astus suvaline mujalt juurde ja seletati pikalt laialt :)
Piir laks suht kiirelt. Yldiselt siianu tsiklitega pannakse templid lihtsalt ara, naeratatakse ja lastakse minema.
Peale Kosovo-Albaania piiri oli veidi aega varskelt asfalteeritud laia teed. Eriti jarskude jatkamisservadega. Paar matsu andsid endast vaga valusalt teada, siis oskasime neid juba aimata (paike oli vastu ja eriti ei nainud neid).
Ja siis... hakkasid teet66d.. Yle tunni aega hullult kehva kvaliteediga jarskude t6usude, languste ja keerutustega, vahepeale lihtsalt kivikruusa. Autod s6itsid 10km/h.. Viimaks hakkas lubatud 2-realine kiirtee, yks pool sellest oli kyll veel kinni, kuid ka yhe suuna tee laius lubas seda igatmoodi kasutada :)
Kaardi jargi pidi paarkzmmed km peale Kukesi linnakest tee Shkoderi peale minema. Olime s6itnud juba oma 40km, kuid lubatud teed, mis kuhugi keeraks (silte me ei lootnudki), polnud kusagil. Tiranasse mineva tunneli ootesabas (ka seal oli yks suund kinni ja lasti kummastki suunast vaheldumisi tulema) olime ysna segaduses. P6him6tteliselt poleks olnud veel vaga hilje Kukesi tagasi keerata.
"Raagi inimesega" on kasulik idee. Suheldes jartsus inimestega, selgus, et meie kaart on ajast ja arust. Selle tee kohta, mis meil kaardil oli ja mida me otsisime, ytles isegi Albaania onu, et olla "very bad". Uus kaibki suurema kaarega. Tunnelist labi, veel 20km ja siis tuleb alles kaanukoht, kust Shoderi peale saab.
Tunnel oli pikk.. pikk.. paarsada meetrit alla 5km sain kokku. Arvestades tee(t66)de mastaape, saab nii tunnel kui kiirtee kokku kunagi paris palju maksma.
Hotellisilti nahes meenus, et 6htu juba hiline, peaks vist midagi vaatama. Telkimine ei tulnud teemasse. Saime 30 euroraha eest parema olemise, kui Makedoonias sama raha eest. Ka Albaanias sai sellistes kohtades euroga hakkama, vaid tagasi anti kohalikke tugrikuid.
Tellisime tuppa kohalikku 6lut ja vaatasime telekast Ridickut (kirjapildi eest ei vastuta). 66sel oli siuke korraliku tormi moodi tuul..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar