reede, august 14, 2009
Pildid 2009
Tegelikult on reisust ka pisut pilte üleval. Enamustel juba ka selgitav tekst juures. Näha saab siit :)
laupäev, august 01, 2009
Vihm ootas meid Valge tanklas.
reede, juuli 31, 2009
Leedus
Eile paeval kilkasin, et vaat kui tore reis, yldse ei saja. Selle peale Kalle vaatas mind kurja pilguga ja ytles, et nyyd kutsusin vihma valja. Nii juhtuski, 66sel sadas vihma, mis aga 6nneks hommikuks juba unustatud oli :)
Sooja oli paeval 25-28 kanti. Tunduvalt vahem, kui me harjunus oleme viimasel ajal, kuid siiski piisavalt, et vahepeal palav oleks.
Tanane paev on olnud keskmise kirusega kuhugi sinna 60 km/h kanti. See ei tahenda sugugi, et me terve paeva veninud oleksime. Poolas on nimelt jube palju teet6id parajasti kasil ja jutud Poola kehvadest teedest on kadumas igavikku..
Bielsk Podelski Statolis trehvasime leedukatest harrikapundiga. Miskiparast olid nad meid nahes kole 6nnelikud, mitu tykki kaisid bensuka nurga tagant lehvitamas. No v6tsin ka oma kohvi ara ja laksin siis nendega lobisema.
Nad olid samuti koduteel, kuigi lyhema, nadalase reisiga. 4 ratast, neist kolmel oldi kahekesi peal. Olid kainud Tatrates peamiselt ja Poolas ringi tiirutanud. Proovisid ka Ukrainasse paaseda, kuid k6igil polnud passe kaasas (ID-kaaardid vaid), seega sinna neid ei lastud.
Tanase paeva kohta pole muud lisada, kui et sai s6idetud ja s6idetud. Kokku tuli midagi yle 700km. Leetu Pitsu tanklasse j6udsime taitsa viisakal ajal, poole 9 paiku, oli veel taitsa valge ja puha. Einestasime baaris ja nyyd tarvitame internetti veel otsa.
Njah, kodu pole enam kaugel :)
Sooja oli paeval 25-28 kanti. Tunduvalt vahem, kui me harjunus oleme viimasel ajal, kuid siiski piisavalt, et vahepeal palav oleks.
Tanane paev on olnud keskmise kirusega kuhugi sinna 60 km/h kanti. See ei tahenda sugugi, et me terve paeva veninud oleksime. Poolas on nimelt jube palju teet6id parajasti kasil ja jutud Poola kehvadest teedest on kadumas igavikku..
Bielsk Podelski Statolis trehvasime leedukatest harrikapundiga. Miskiparast olid nad meid nahes kole 6nnelikud, mitu tykki kaisid bensuka nurga tagant lehvitamas. No v6tsin ka oma kohvi ara ja laksin siis nendega lobisema.
Nad olid samuti koduteel, kuigi lyhema, nadalase reisiga. 4 ratast, neist kolmel oldi kahekesi peal. Olid kainud Tatrates peamiselt ja Poolas ringi tiirutanud. Proovisid ka Ukrainasse paaseda, kuid k6igil polnud passe kaasas (ID-kaaardid vaid), seega sinna neid ei lastud.
Tanase paeva kohta pole muud lisada, kui et sai s6idetud ja s6idetud. Kokku tuli midagi yle 700km. Leetu Pitsu tanklasse j6udsime taitsa viisakal ajal, poole 9 paiku, oli veel taitsa valge ja puha. Einestasime baaris ja nyyd tarvitame internetti veel otsa.
Njah, kodu pole enam kaugel :)
neljapäev, juuli 30, 2009
Poola
Oswiecimi polnud hommikul kyll pikk tee minna, kuid see v6ttis siiski omajagu aega.
Auschwitzi j6udsime nii 11 paiku, et just sobivalt ingliskeelse touriga yhineda. Tour sisaldas 2 laagrit, algul Auschwitz, siis mindi bussiga (3km) Birkenausse. Seal selgus, et meie giid ei tulnudki. Ootasime ja ootasime ja siis v6tsime järgmisele inglise grupile lihtsalt sappa.
Ilma giidita oleks infot ikka väheks jäänud. Seda, mida nägime, ei kommenteeriks. Igayks vaatab ise..
Tänu me giidi ärakadumisele j6udsime Auschwitzi tagasi alles 4 ajal. Tsikliv6tmed lebasid rahulikult torukoti peal, vahepeal enne bussi vett v6tmas käies unustasin need sinna :)
Teel Rzesowi, et sealt Lublini peale keerata. Tänane telkimine oli veidi keeruline. Poola on muutumas heaolumaaks, kus metsa- ja heinamaateede l6ppu kipuvad tekkima uusrajoonid.
Yhes6naga, 66bime tanklas, Moteliku k6rval. Telgis. 6htust s6ime baaris :)
Homme siis tahaks 66bida juba Leedus, Pitsu tanklas.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Auschwitzi j6udsime nii 11 paiku, et just sobivalt ingliskeelse touriga yhineda. Tour sisaldas 2 laagrit, algul Auschwitz, siis mindi bussiga (3km) Birkenausse. Seal selgus, et meie giid ei tulnudki. Ootasime ja ootasime ja siis v6tsime järgmisele inglise grupile lihtsalt sappa.
Ilma giidita oleks infot ikka väheks jäänud. Seda, mida nägime, ei kommenteeriks. Igayks vaatab ise..
Tänu me giidi ärakadumisele j6udsime Auschwitzi tagasi alles 4 ajal. Tsikliv6tmed lebasid rahulikult torukoti peal, vahepeal enne bussi vett v6tmas käies unustasin need sinna :)
Teel Rzesowi, et sealt Lublini peale keerata. Tänane telkimine oli veidi keeruline. Poola on muutumas heaolumaaks, kus metsa- ja heinamaateede l6ppu kipuvad tekkima uusrajoonid.
Yhes6naga, 66bime tanklas, Moteliku k6rval. Telgis. 6htust s6ime baaris :)
Homme siis tahaks 66bida juba Leedus, Pitsu tanklas.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
kolmapäev, juuli 29, 2009
S6itsime..
No s6itsime täna. Pisut. Piinlik tunnistada, aga juhtus ikka nii, et 66bime ikkagi Poolas.
Horvaatiat pisut aega veel oli. Kogu see 2-päevane l6bu kiirteel läks maksma 16 euri per tsikkel. Suht vähe, kui tee mastaapsust ja kvaliteeti vaadata. Olime valmistunud rohkemaks :)
Sloveenia piiril oli veidi kummaline, et lisaks passile n6uti lube, mida uuriti kohe ikka tykk aega.
Kuna ostsime Austria 10 päeva vignette'i (maksis 4.40 tykk), siis v6tsime ära k6ik kiirteed, mida suuna Maribor-Bratislava vahel pakuti. Sloveenias ja Slovakkias s6itsime jänest. Järelikult :)
Slovakkias keerasime n6ksa enne Tshehhi piiri väiksele teekesele, mis 15km pärast j6udiski Poola. Vahetult enne piiri olevas kylakeses oli mitmeid 66maja pakkumise silte. Hinnad 15, 10, 5 euri.. vähemalt siltidel oli nii kirjas.
M6tlesime Poolast otsa ringi keerata, et neid 66maju chekkida, kui tagasikeeramise kurvi peal oli ilmselt teepiiret miski auto ramminud. Igatahes oli betoonblokkide vahele täpselt tsiklilaiune vahe tekkinud.
Pugesime sealt läbi ja platseerusime kohaliku maastiku kohta väga tasasel heinamaal.
Homme plaanis Auswitz ja siis kodu poole.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Horvaatiat pisut aega veel oli. Kogu see 2-päevane l6bu kiirteel läks maksma 16 euri per tsikkel. Suht vähe, kui tee mastaapsust ja kvaliteeti vaadata. Olime valmistunud rohkemaks :)
Sloveenia piiril oli veidi kummaline, et lisaks passile n6uti lube, mida uuriti kohe ikka tykk aega.
Kuna ostsime Austria 10 päeva vignette'i (maksis 4.40 tykk), siis v6tsime ära k6ik kiirteed, mida suuna Maribor-Bratislava vahel pakuti. Sloveenias ja Slovakkias s6itsime jänest. Järelikult :)
Slovakkias keerasime n6ksa enne Tshehhi piiri väiksele teekesele, mis 15km pärast j6udiski Poola. Vahetult enne piiri olevas kylakeses oli mitmeid 66maja pakkumise silte. Hinnad 15, 10, 5 euri.. vähemalt siltidel oli nii kirjas.
M6tlesime Poolast otsa ringi keerata, et neid 66maju chekkida, kui tagasikeeramise kurvi peal oli ilmselt teepiiret miski auto ramminud. Igatahes oli betoonblokkide vahele täpselt tsiklilaiune vahe tekkinud.
Pugesime sealt läbi ja platseerusime kohaliku maastiku kohta väga tasasel heinamaal.
Homme plaanis Auswitz ja siis kodu poole.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Kiirteed on hirmsad asjad
Oleme juba Slovakkias. Poola pole enam kaugel, kuid jätame ta siiski homseks.
Muideks, Austria oli sel aastal ebanormaalselt soe, 25-30 kraadi. Ega siin ka praegu kergem pole..
teisipäev, juuli 28, 2009
Kiirtee..
Hommikul t6in Pekarist saiakesi ja Kalle pyydis kohalikku elektripliiti kohvivee jaoks käima joosta. Läks tuututamiseks nagu viimasel ajal ikka. Liikuma saime kohaliku aja järgi peale 11.
Mereäärne tee oli suurepäraste vaadetega, vahepeal lihtsalt pidi pilti tegema jääma. Vahepeal läbisime 9km Bosnia-Hertsogoviinat ja u 70km enne Spliti keeras tee mägedesse.
Peale tunnikest s6itmist hakkas eikuskilt väga korralik kiirtee. Lubatud kiirus 130 km/h (mis kujunes ka meie keskmiseks kiiruseks). Tunneleid jagus, pikim oli 5795m.
Yhes bensukas kohtusime sama Harrikamehega, kes must Montenegros pilti tegi. Kallet järgi oodates (jäi pildistama) tegin moblaga paar kl6psu. Harrikamees jäi lihtsalt seisma ja pakkus abi, et ma kah pildile saaksin :) Selgus, et rootslane. S6itis koos oma tydrikuga muidugi T-särgi ja lyhikeste pykstega.
Täna oli veel tähelepanuväärnd seik. Pilv tuli päikese ette!
6htul leidsime u 70km Zagrebist sobiva mugavustega rekkaparkla ja panime telgi yles. Homme on äratus pool 7. Kiirtee ootab..
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Mereäärne tee oli suurepäraste vaadetega, vahepeal lihtsalt pidi pilti tegema jääma. Vahepeal läbisime 9km Bosnia-Hertsogoviinat ja u 70km enne Spliti keeras tee mägedesse.
Peale tunnikest s6itmist hakkas eikuskilt väga korralik kiirtee. Lubatud kiirus 130 km/h (mis kujunes ka meie keskmiseks kiiruseks). Tunneleid jagus, pikim oli 5795m.
Yhes bensukas kohtusime sama Harrikamehega, kes must Montenegros pilti tegi. Kallet järgi oodates (jäi pildistama) tegin moblaga paar kl6psu. Harrikamees jäi lihtsalt seisma ja pakkus abi, et ma kah pildile saaksin :) Selgus, et rootslane. S6itis koos oma tydrikuga muidugi T-särgi ja lyhikeste pykstega.
Täna oli veel tähelepanuväärnd seik. Pilv tuli päikese ette!
6htul leidsime u 70km Zagrebist sobiva mugavustega rekkaparkla ja panime telgi yles. Homme on äratus pool 7. Kiirtee ootab..
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
esmaspäev, juuli 27, 2009
Montenegrost Horvaatiasse
Kella 12-ks olime Montenegro piiril. S6itsime kohaliku onu soovitusel autodest m66da ja meid lasti s6ita kitsamast jalakaijate vahest sisse. Andsime passid putkasse, kui yks valjas autosid suunav mees tuli Kalle juurde ja kutsus ta teise putka peal olevat silti vaatama. Oli miski kohalikus keeles taidetud blankett, kuid oli aru saada, et kais tsikli kohta.
Vahepeal oli Albaania piirionu andnud meie passid yle laua Montenegro mehele. Kallel oli see blankett ikka hinge peal. Akki on seda vaja ikka taita (ja raha maksta!). Mmmm, Albaanast valjumise eest peame raha maksma? Aga me ju oleme valjas :) Kui passid katte saime, kysisin igaks juhuks veelkord yle, et kas k6ik on ok. Jaa-jaa, vastati. Selge, laseme siis kohe jalga :)
Tee peale Montenegro piiri oli vist vaikseim, mida piiride yletustel s6itnud olen. Aga viimaks hakkas paistma meri ja tee viis ikka suurema tee peale valja :)
Nagu ikka, laks paeva peale soojaks. Tavalised 30 kraadi. Kiirused polnud rannarajoonis eriti suured. Yhes bensukas sattusime kokku poolakatest paariga (pakun, et vanuses 50-60. a.), kes meie vastu suurt huvi tundsid. Lobisesime nendega tykk aega ja viimaks vahetasime visiitkaarte.
1 km peale besnukat ei suutnud me enam sinise mere kutsele vastu panna ja tegime biitshi peatuse. Vesi oli oi kui kylm, kuid peale kividel lainetega v6itlust laks see pisiasi kiirelt meelest. Hea, et ikka tervelt valja sain. Oli vaga kosutav. Kalle sellistest teravatest elamustest loobus :)
Kotori linnale lahenedes oli valida 2 tee vahel. Kas magedes vaidetavalt ilusate vaadetega 55km v6i laevaga umbes 500m, siis valisime lyhema tee. See abx info parines eelnevalt kohatud poolakatelt. Laevapilet maksis tervelt 1.50 eurot :)
Dubrovnikusse j6udes jargisime yht silma jaanud 2-tarni hotelli silti. Selgus, et seal kaheseid tube kahjuks pole ja single room on m6eldud (r6hutatult) yhele inimesele. Hinnaklass jai 90 euri piirile, kahe yhese toa eest. Vastasasuvas 3-tarni hotellis maksis tuba 154 euri, aga meile pakuti disccunti, oleks pidanud plekkima k6igest 138 euri.. Okei, hinnatase oli siis selge.
Peale paari eba6nnestunud appartmenti uurimist, leidsime 60 raha eest toa ja aianurga tsiklitele. Suht palju, kuid ta on nyyd vahemalt olemas :)
6htune jalutuskaik vanalinnas ja kalah6rgutised (6llega muidugi) tehtud, sattusime, naedsa jalle interneti otsa. Aga nyyd on kell kohe kohe 12 66sel ja meil kojuminek. Haad 66d! :)
Vahepeal oli Albaania piirionu andnud meie passid yle laua Montenegro mehele. Kallel oli see blankett ikka hinge peal. Akki on seda vaja ikka taita (ja raha maksta!). Mmmm, Albaanast valjumise eest peame raha maksma? Aga me ju oleme valjas :) Kui passid katte saime, kysisin igaks juhuks veelkord yle, et kas k6ik on ok. Jaa-jaa, vastati. Selge, laseme siis kohe jalga :)
Tee peale Montenegro piiri oli vist vaikseim, mida piiride yletustel s6itnud olen. Aga viimaks hakkas paistma meri ja tee viis ikka suurema tee peale valja :)
Nagu ikka, laks paeva peale soojaks. Tavalised 30 kraadi. Kiirused polnud rannarajoonis eriti suured. Yhes bensukas sattusime kokku poolakatest paariga (pakun, et vanuses 50-60. a.), kes meie vastu suurt huvi tundsid. Lobisesime nendega tykk aega ja viimaks vahetasime visiitkaarte.
1 km peale besnukat ei suutnud me enam sinise mere kutsele vastu panna ja tegime biitshi peatuse. Vesi oli oi kui kylm, kuid peale kividel lainetega v6itlust laks see pisiasi kiirelt meelest. Hea, et ikka tervelt valja sain. Oli vaga kosutav. Kalle sellistest teravatest elamustest loobus :)
Kotori linnale lahenedes oli valida 2 tee vahel. Kas magedes vaidetavalt ilusate vaadetega 55km v6i laevaga umbes 500m, siis valisime lyhema tee. See abx info parines eelnevalt kohatud poolakatelt. Laevapilet maksis tervelt 1.50 eurot :)
Dubrovnikusse j6udes jargisime yht silma jaanud 2-tarni hotelli silti. Selgus, et seal kaheseid tube kahjuks pole ja single room on m6eldud (r6hutatult) yhele inimesele. Hinnaklass jai 90 euri piirile, kahe yhese toa eest. Vastasasuvas 3-tarni hotellis maksis tuba 154 euri, aga meile pakuti disccunti, oleks pidanud plekkima k6igest 138 euri.. Okei, hinnatase oli siis selge.
Peale paari eba6nnestunud appartmenti uurimist, leidsime 60 raha eest toa ja aianurga tsiklitele. Suht palju, kuid ta on nyyd vahemalt olemas :)
6htune jalutuskaik vanalinnas ja kalah6rgutised (6llega muidugi) tehtud, sattusime, naedsa jalle interneti otsa. Aga nyyd on kell kohe kohe 12 66sel ja meil kojuminek. Haad 66d! :)
pühapäev, juuli 26, 2009
Kosovo ja Albaania
Hommikul unelesime liiga kaua. 11 saime s6itma, pool 12 olime piiril. Kosovos roheline kaart ei kehti, kindlustus 15 päevaks maksis 20 euri.
Teed muidu s6idetavad, kuid silmad tuleb lahti hoida, yllatusi jagub. Teeviidad m6ned pisikesed olid, aga sageli tuli lihtsalt oletada ja inimeste käest kysida.
Prizrenis tegime pikema peatuse, jalutasime ringi ja maitsesime kohalikke toite. Parklaonu otsis meile varjulisema koha ja raha ei tahtnudki.
Uurisime teede kohta. Ei soovitatud p6hja poolt yle mägede minna. Piirini olevat ok (kohalikus m6istes muidugi), aga edasi olevat kehva tee. Seda viimast fakti kinnitas ka väljaprinditud inf wikitraveli webist.
Soovitati Albaania kaudu minna, seal olevat täiesti värske kiirtee. Pidavat u 3,5 tunniga Skoderisse j6udma. Kui magede kaudu minna, siis nii 8 tundi (isegi nende stiiliga s6ites). Leidsime, et ok, proovime siis Albaania kaudi, nii jaab rohkem tagavaraks aega.
Linnast valja teed otsides sattusin teed kysima noormehelt, kes ingise keelega hatta jaades kogemata paar soomekeelest s6na poetas. Selgus, et ta olla Soomes veidi aega elanud. No mis nii viga, saada Kosovos soomekeelset teedejuhatust :)
Yldiselt jattis Kosova sympaatse mulje. Kuigi esimene hetk v6isid inimested tunduda veidi kahtlaselt t6rjuvad, oldi tegelikult abivalmid teed juhatama, kui ise kysima hakkasid. Ja kui ise keelt ei osatud, leiti keegi v6i astus suvaline mujalt juurde ja seletati pikalt laialt :)
Piir laks suht kiirelt. Yldiselt siianu tsiklitega pannakse templid lihtsalt ara, naeratatakse ja lastakse minema.
Peale Kosovo-Albaania piiri oli veidi aega varskelt asfalteeritud laia teed. Eriti jarskude jatkamisservadega. Paar matsu andsid endast vaga valusalt teada, siis oskasime neid juba aimata (paike oli vastu ja eriti ei nainud neid).
Ja siis... hakkasid teet66d.. Yle tunni aega hullult kehva kvaliteediga jarskude t6usude, languste ja keerutustega, vahepeale lihtsalt kivikruusa. Autod s6itsid 10km/h.. Viimaks hakkas lubatud 2-realine kiirtee, yks pool sellest oli kyll veel kinni, kuid ka yhe suuna tee laius lubas seda igatmoodi kasutada :)
Kaardi jargi pidi paarkzmmed km peale Kukesi linnakest tee Shkoderi peale minema. Olime s6itnud juba oma 40km, kuid lubatud teed, mis kuhugi keeraks (silte me ei lootnudki), polnud kusagil. Tiranasse mineva tunneli ootesabas (ka seal oli yks suund kinni ja lasti kummastki suunast vaheldumisi tulema) olime ysna segaduses. P6him6tteliselt poleks olnud veel vaga hilje Kukesi tagasi keerata.
"Raagi inimesega" on kasulik idee. Suheldes jartsus inimestega, selgus, et meie kaart on ajast ja arust. Selle tee kohta, mis meil kaardil oli ja mida me otsisime, ytles isegi Albaania onu, et olla "very bad". Uus kaibki suurema kaarega. Tunnelist labi, veel 20km ja siis tuleb alles kaanukoht, kust Shoderi peale saab.
Tunnel oli pikk.. pikk.. paarsada meetrit alla 5km sain kokku. Arvestades tee(t66)de mastaape, saab nii tunnel kui kiirtee kokku kunagi paris palju maksma.
Hotellisilti nahes meenus, et 6htu juba hiline, peaks vist midagi vaatama. Telkimine ei tulnud teemasse. Saime 30 euroraha eest parema olemise, kui Makedoonias sama raha eest. Ka Albaanias sai sellistes kohtades euroga hakkama, vaid tagasi anti kohalikke tugrikuid.
Tellisime tuppa kohalikku 6lut ja vaatasime telekast Ridickut (kirjapildi eest ei vastuta). 66sel oli siuke korraliku tormi moodi tuul..
Teed muidu s6idetavad, kuid silmad tuleb lahti hoida, yllatusi jagub. Teeviidad m6ned pisikesed olid, aga sageli tuli lihtsalt oletada ja inimeste käest kysida.
Prizrenis tegime pikema peatuse, jalutasime ringi ja maitsesime kohalikke toite. Parklaonu otsis meile varjulisema koha ja raha ei tahtnudki.
Uurisime teede kohta. Ei soovitatud p6hja poolt yle mägede minna. Piirini olevat ok (kohalikus m6istes muidugi), aga edasi olevat kehva tee. Seda viimast fakti kinnitas ka väljaprinditud inf wikitraveli webist.
Soovitati Albaania kaudu minna, seal olevat täiesti värske kiirtee. Pidavat u 3,5 tunniga Skoderisse j6udma. Kui magede kaudu minna, siis nii 8 tundi (isegi nende stiiliga s6ites). Leidsime, et ok, proovime siis Albaania kaudi, nii jaab rohkem tagavaraks aega.
Linnast valja teed otsides sattusin teed kysima noormehelt, kes ingise keelega hatta jaades kogemata paar soomekeelest s6na poetas. Selgus, et ta olla Soomes veidi aega elanud. No mis nii viga, saada Kosovos soomekeelset teedejuhatust :)
Yldiselt jattis Kosova sympaatse mulje. Kuigi esimene hetk v6isid inimested tunduda veidi kahtlaselt t6rjuvad, oldi tegelikult abivalmid teed juhatama, kui ise kysima hakkasid. Ja kui ise keelt ei osatud, leiti keegi v6i astus suvaline mujalt juurde ja seletati pikalt laialt :)
Piir laks suht kiirelt. Yldiselt siianu tsiklitega pannakse templid lihtsalt ara, naeratatakse ja lastakse minema.
Peale Kosovo-Albaania piiri oli veidi aega varskelt asfalteeritud laia teed. Eriti jarskude jatkamisservadega. Paar matsu andsid endast vaga valusalt teada, siis oskasime neid juba aimata (paike oli vastu ja eriti ei nainud neid).
Ja siis... hakkasid teet66d.. Yle tunni aega hullult kehva kvaliteediga jarskude t6usude, languste ja keerutustega, vahepeale lihtsalt kivikruusa. Autod s6itsid 10km/h.. Viimaks hakkas lubatud 2-realine kiirtee, yks pool sellest oli kyll veel kinni, kuid ka yhe suuna tee laius lubas seda igatmoodi kasutada :)
Kaardi jargi pidi paarkzmmed km peale Kukesi linnakest tee Shkoderi peale minema. Olime s6itnud juba oma 40km, kuid lubatud teed, mis kuhugi keeraks (silte me ei lootnudki), polnud kusagil. Tiranasse mineva tunneli ootesabas (ka seal oli yks suund kinni ja lasti kummastki suunast vaheldumisi tulema) olime ysna segaduses. P6him6tteliselt poleks olnud veel vaga hilje Kukesi tagasi keerata.
"Raagi inimesega" on kasulik idee. Suheldes jartsus inimestega, selgus, et meie kaart on ajast ja arust. Selle tee kohta, mis meil kaardil oli ja mida me otsisime, ytles isegi Albaania onu, et olla "very bad". Uus kaibki suurema kaarega. Tunnelist labi, veel 20km ja siis tuleb alles kaanukoht, kust Shoderi peale saab.
Tunnel oli pikk.. pikk.. paarsada meetrit alla 5km sain kokku. Arvestades tee(t66)de mastaape, saab nii tunnel kui kiirtee kokku kunagi paris palju maksma.
Hotellisilti nahes meenus, et 6htu juba hiline, peaks vist midagi vaatama. Telkimine ei tulnud teemasse. Saime 30 euroraha eest parema olemise, kui Makedoonias sama raha eest. Ka Albaanias sai sellistes kohtades euroga hakkama, vaid tagasi anti kohalikke tugrikuid.
Tellisime tuppa kohalikku 6lut ja vaatasime telekast Ridickut (kirjapildi eest ei vastuta). 66sel oli siuke korraliku tormi moodi tuul..
Prizren
Jalutasime linnas ja maitsesime kohalikku 'skarat'. Maksta saab euros igal pool, ka sentidega näiteks ajaleheputkas.
laupäev, juuli 25, 2009
Makedoonia
Kuna Makedoonias ja sealt edasi ei 6nnestunud meil G3 v6rku leida, siis saadame mailid tagantjärgi kuupäevade kaupa. St ilmub asi hiljem, kuid leides Dubrovnikust intrneti, sain juba kuupaevad 6igeks muuta :) )
Esimesed muljed? Siin ei myyda 6lut! Ei motellis, kuhu maabusime, ei bensukates. Huvitav, kas siin on miski keeluseadus äkki?..
Reigo juurest saime s6itma poole 1 ajal (est). 25 kraadi tundus meeldivalt jahe. Väike teeotsing (kiirteed nägime, kuid peale ei saanud) ja läks kimamiseks. Keskmine kiirus näitas 120 km/h.
Kiirtee l6bu kogu pikkuses läks maksma 10.50 euri per tsikkel. Temperatuur oli end jälle 36-38 vahele kerinud. U 40km enne piiri tegime s66gi-joogipeatuse, ei jaksanud enam järjest. Paistis pop koht olema. Vahepeal sai rivisse kokku 9 tsiklit.
Kell 7 Serbia-Makedoonia piir yletatud. Asi oli kiire, tempel passi ja minge.
Suht kohe algav kiirte maksis 1 eur. Kuna meil läks veidi aega askeldamisega, siis onu uuris, kuhu lähme ja mis kaudu. Igaks juhuks vastasin, et Montenegrosse ja teed pole veel otsustanud. Asjata, onu soovitas ise Prishtina kaudu minna, nyyd olla seal korralik tee.
Skopjesse j6udes ootas meid ebameeldiv kogemus. Iga foori taga tormas kamp suuremaid ja väiksemaid poisikesi märja kaltsuga tsikli klaasi 'pesema'. Ja said kurjaks, kui raha ei andnud. Nooremad tulid lisaks tsiklit näppima ja n6udsid, et gaasi keeraks. Kui ei reageerinud, pyydsid ise keerata. J6uga tuli gaasi tagasi hoida. Hea, et pikali ei t6mmatud.. Urrr..
Peale sellist kadalippu tundus juba eelmises hotellis kysitud 65 euri toa eest suht sobiv. Kuid bensukast saadud juhatuste järgi leidsimd motelli 30 raha eest :)
All restos käib u 200 inimesega pulmapidu. Vanemad naised on k6ik pearättidega, muusika meenutab tyrgi oma, kuid tantsud on nagu kreeka moodi. Aegajalt jäiakse 6ues pystolist tulistamas. Loodetavasti ei jätka harrasta nad seda hommikuni.
Homme siis plaanis väike rings6it Kosovos ja 6htuks Montenegrosse.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Esimesed muljed? Siin ei myyda 6lut! Ei motellis, kuhu maabusime, ei bensukates. Huvitav, kas siin on miski keeluseadus äkki?..
Reigo juurest saime s6itma poole 1 ajal (est). 25 kraadi tundus meeldivalt jahe. Väike teeotsing (kiirteed nägime, kuid peale ei saanud) ja läks kimamiseks. Keskmine kiirus näitas 120 km/h.
Kiirtee l6bu kogu pikkuses läks maksma 10.50 euri per tsikkel. Temperatuur oli end jälle 36-38 vahele kerinud. U 40km enne piiri tegime s66gi-joogipeatuse, ei jaksanud enam järjest. Paistis pop koht olema. Vahepeal sai rivisse kokku 9 tsiklit.
Kell 7 Serbia-Makedoonia piir yletatud. Asi oli kiire, tempel passi ja minge.
Suht kohe algav kiirte maksis 1 eur. Kuna meil läks veidi aega askeldamisega, siis onu uuris, kuhu lähme ja mis kaudu. Igaks juhuks vastasin, et Montenegrosse ja teed pole veel otsustanud. Asjata, onu soovitas ise Prishtina kaudu minna, nyyd olla seal korralik tee.
Skopjesse j6udes ootas meid ebameeldiv kogemus. Iga foori taga tormas kamp suuremaid ja väiksemaid poisikesi märja kaltsuga tsikli klaasi 'pesema'. Ja said kurjaks, kui raha ei andnud. Nooremad tulid lisaks tsiklit näppima ja n6udsid, et gaasi keeraks. Kui ei reageerinud, pyydsid ise keerata. J6uga tuli gaasi tagasi hoida. Hea, et pikali ei t6mmatud.. Urrr..
Peale sellist kadalippu tundus juba eelmises hotellis kysitud 65 euri toa eest suht sobiv. Kuid bensukast saadud juhatuste järgi leidsimd motelli 30 raha eest :)
All restos käib u 200 inimesega pulmapidu. Vanemad naised on k6ik pearättidega, muusika meenutab tyrgi oma, kuid tantsud on nagu kreeka moodi. Aegajalt jäiakse 6ues pystolist tulistamas. Loodetavasti ei jätka harrasta nad seda hommikuni.
Homme siis plaanis väike rings6it Kosovos ja 6htuks Montenegrosse.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Hüvasti Belgrad!
66elu
Saabusime just lähedal asuvast baarist 66elu uudistamast.
Märkamatu uks avanes suht kitsasse pubisse, kus täna mängis täitsa m6nus suupilliga bluesi bänd, Point Black :)
Homme väga vara vist äraminekut ei tule...
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Märkamatu uks avanes suht kitsasse pubisse, kus täna mängis täitsa m6nus suupilliga bluesi bänd, Point Black :)
Homme väga vara vist äraminekut ei tule...
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
reede, juuli 24, 2009
Interneedus
Kyll see aeg ikka lippab! Istume juba poolteist tundi internet cafees ja naudime konditsioneeri :) Kuna vahepeal jaid pikemad kirjutised interneti ootele, siis nyyd tegin v6lad tasa ja kribasin paari kohta piltidele juttu lisax (alates postitusest Tisza kaldal, sinna, kus on lisatud: EDIT).
Kalle sain ka elusalt ja tervelt tagasi. Hommikul lebotasin ja ujusin Adal ja siis jalutasin linna teise otsa, ei lainudki palju, nii poolteist tundi. Siis leidsin miski pisikese kohviku, kus sain valjas istuda. Tellisin kylma Lattet ja 6lle ning ytlesin Kallele selle aadressi, et kuhu ta lennujaamast taksoga tuleks.
6htupoole lahme sulistame ilmselt veel pisut rannas, ostame kappi 6llesid juurde ja ootame, kui Reigo ka t66lt paaseb :) Tana vist nii kaua ei saa yleval olla, homme tahaks enne, kui jalle 40 kraadi naitab, Belgradist ikka valjas olla. Plaan on igatahes hea :)
Homme siis Makedoonia poole teele. Kosovost labi Montenegrosse. Seal vaatame juba edasi :)
Kalle sain ka elusalt ja tervelt tagasi. Hommikul lebotasin ja ujusin Adal ja siis jalutasin linna teise otsa, ei lainudki palju, nii poolteist tundi. Siis leidsin miski pisikese kohviku, kus sain valjas istuda. Tellisin kylma Lattet ja 6lle ning ytlesin Kallele selle aadressi, et kuhu ta lennujaamast taksoga tuleks.
6htupoole lahme sulistame ilmselt veel pisut rannas, ostame kappi 6llesid juurde ja ootame, kui Reigo ka t66lt paaseb :) Tana vist nii kaua ei saa yleval olla, homme tahaks enne, kui jalle 40 kraadi naitab, Belgradist ikka valjas olla. Plaan on igatahes hea :)
Homme siis Makedoonia poole teele. Kosovost labi Montenegrosse. Seal vaatame juba edasi :)
Siuke asi keset linna
Uurisime juuresseisvalt s6javäelaselt infot. Ta oli väga kidakeelne: military building, Nato bomb.
Nonii, sai veidi ajalugu uuritud (piinlik, et me seda varem ei teinud).
Muuseumis
See pilt tuleb siis Belgradi lennundusmuuseumist. Kuna ma telefoniga unustasin rohkem pilte teha, siis siinkohal peab loo jaoks sobima see - tegu siis ainukese lahingus angenud F-117 kokpiti kattega. Valus (eelkõige moraalne) USAFi kaotus Jugoslaavia sõjas.
Päike ja chill
Suvitusparadiis Belgradi linnas, Ada Cigulnja (pool)saar. Kalle s6itis lennujaama aeronautika muuseumi, mina lebotan ja v6tan vabalt :)
neljapäev, juuli 23, 2009
Viimaks kohal!
Reigo kysis k6igepealt olulise kysimuse, et kas tahame pessu v6i 6lut. Muidugi valisime me 6lle :) Siis veeti meil vaikesesse aiamajakesse ja kylmast kapist saime veel kylmemat 6lut.. Heven...
EDIT:
Hommikul saime liikuma veidi hiljem, kui tavaliselt, poole 10 paiku (eesti aja jargi). Szolnoki linna juurest keerasime jalle vaiksematele teedele. Kalle leidis teelt lennukeid.
Jube palav on, minu voltmeetri naidud kleepusid kinni 13,4V ja 38,7 kraadi juures. Ungari raha meil pole, kohviautomaadid kaivad aga forintitega, tuli pakendatud kohvi osta. Vaga namm oli.
Vaiksemate teede plaan osutus vaga kavalaks, sest teed olid suht tyhjad ja 100-110-ga taiesti laevatatavad. Vaid m6ni yksik koht oli veidi auklikum. Teed on (eba)huvitavad - sirge.. sirge, vaike kaanak ja siis jalle pikalt sirge.
Olime Serbia piirile juba piisavalt lahedal ja s6numineerisime Reigoga. Kuna piirist algas kiirtee, siis oletasime, et oleme nii 3-4 ajal juba Belgradis. Muidugi selgus, et normaalsetel inimestel on neljapaeval ju t66paev ja nii vara polegi meil linnas veel midagi teha :)
Kell 2 olime Serbia piiril. Tempel l66di passi (Kalle ytles, et nn "Poola stiiliga") ja tollimees, kes eesoleva auto sisu uuris, kysis meilt vaid, et kuhu lahme. Kenasti kolmes keeles. Serbia, saksa ja inglise :) Esimese hooga tuli keelele, et Kosovosse, aga sain s6nasabasti kinni ja vastasin, et Serbiasse. Taibates, et vastus v6is pisut tobe tunduda, lisasin kiirelt, et Belgradi :)
Kuna aega oli, otsustasime seda maad veidi vaiksemate teede kaudu uurida (jalle). Kyladel polnud vaga vigagi, ei olnud miskeid hullult r'aamas, ei maju ega p6lde, igal poole ikka toimus midagi, nagu maakoht ikka.
Veidi enne Novi Sadi keerasime viimaks kiirteele E75, Belgradini oli u 70 km. Lubatud oli kiirus on muideks 120 km/h. E75 pidi enne linna sisse s6itma E70-le, mis otse labi linna laheb. K6ik oli vaga tore, kui mind peale seda hakkas hairima Zagrebi silt.. Nujah, tee on 6ige, aga vales suunas. Parast veidi kahtlast tagasip66ret yhel mahas6idul saime uuesti linna poole tagasi s6itma hakata.
Kaardid olid google'st v6etud, mitmes m66tkavas. Viimasel isegi tanavanimed osaliselt peal. Mahakeeramine 6nnestus kenasti, esimene tee peale j6ge :) Edasi laks tavaparaseks ekslemiseks, suht 6ige koha lahedal, nagu hiljem selgus. Kahe keelumargi alt tuli sisse keerata ja 7 ajal olimegi 6ige maja ees kohal :)
kolmapäev, juuli 22, 2009
Tisza kaldal
EDIT:
Poola teed peale Bialystoki olid veelgi rohkem asustatud. M66das6ite eriti ei harrastatud, sest teed olid tihedalt voorivad autosid tais, keskmine kiirus ysna olematu. Erilised tropitekitajad on bussid. Linnas liiguvad need 30km/h ja maanteel 60. Ja m66da keegi ei saa. Palav, temp 26 kraadi.
Yhes bensukas oli hull jaatiseisu, aga selleks, et seda kaardiga osta saada, pidime midagi 20 zloti eest ostma, sest bensu polnud parajasti vaja. Igassugust trani ostsime kokku. Eks k6ik laks asja ette, aga kohe poleks seda muidugi vaja olnud :)
Eile lubatud 200km Slovakkia magesid oli k6vasti yle pingutatud. Kokku tuli seda maad napilt 115km ja koos bensuv6tmise ja puhkepausidega 3 tundi. Siltidega siinmaal ei priisata. See oli juba vaga hea, kui yldse silt oli. Preshovis laks 6nneks, suurt ei eksinud, Miscolcis nii hasti enam ei lainud, kuid 6ige tee viimaks saime ka seal katte.
On naha, et teed on kunagi korras olnud. Ka praegu pole neil vaga viga, kuid nyyd on need lihtsalt lapitud.
Plaan oli Budapesti valtida. Asjatu ring ja kiirteel uhamine ei tundunud eriti ahvatlev. Peale Slovakkia-Ungari piiriyletust keerasime vaiksematele teedele ja kirjade jargi pidi seal suht suvituspiirkond olema Tisza j6e ja jarvede (vist olid pigem j6e kaanud igasugused) kallastel, Poroszlo-Tiszafüred. Palju oli campse, paevitajaid, laevas6ite, appartmente pakkuda.
Igatahes Ungaris on teeviidad taitsa ok, kuigi pisut hairivalt vastupidise varviga - tavateed ja sildid on rohelised, kiirteemargid sinised. Keelest ei saa kyll midagi aru, kuid kohanimed on ikka aegajalt puhtas soome keeles - Pihenäytö naiteks jms.
Ahjaa, avastasime tana, et kohalik kell on 1 tund vahem kui meil.
teisipäev, juuli 21, 2009
Poolas
Poola on ysna suur. Nagu arvata oli, päris teise otsa välja veel ei j6udnud. Seda muidugi mitte otseselt kilometraazhi, vaid teet66de ja voorivate rekkate t6ttu. Kuigi, vahepeal oli ka pikalt värskeid ja tyhje teel6ike.
Eile s6itsime 660 km. Täna oli nagu s6itu rohkem ja tuututamist vähem, kuid km-d tuli kokku vähem, 545.
66bima jäime jälle tanklasse, nagu pildilt juba näha v6is. Ikkagi mugavused käepärast. Kalle tegi itaalia patat ja pannkooke, maitsevad 6lle k6rvale väga hääd :)
V6ibolla selgituseks, et mina tegelen reisul telgi ja pakkimisega ja Kalle majandab k66gipoolega. Nii see meil kuidagi välja kujunes ja jäi. Ja mis peaasi, k6ik on rahul :)
Enne Bialystoki on suured teet66d, samuti linnas sees. Ekslesime läbi k6ik yhelt ristmikult minevad suunad, enne kui 6ige leidsime.
Ei taha ära s6nuda, aga kuigi kiirused on tihti yle lubatu, on meil politseiga kohtumistel vedanud (ptui, ptui, ptui). Kas on tuledega märku antud v6i oleme parajasti autode taga kinni olnud. Vaid viimase linna Krasniku kurvilisi tänavaid nii 80-ga kallutades, tuli yhes kurvis politseiauto vastu ja meile viibutati s6rme :)
Homme on u 230 km veel Poolat, veidi yle 200 km mägesid Slovakkias ja 6htul peaksime kusagil Ungaris 66bima.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Eile s6itsime 660 km. Täna oli nagu s6itu rohkem ja tuututamist vähem, kuid km-d tuli kokku vähem, 545.
66bima jäime jälle tanklasse, nagu pildilt juba näha v6is. Ikkagi mugavused käepärast. Kalle tegi itaalia patat ja pannkooke, maitsevad 6lle k6rvale väga hääd :)
V6ibolla selgituseks, et mina tegelen reisul telgi ja pakkimisega ja Kalle majandab k66gipoolega. Nii see meil kuidagi välja kujunes ja jäi. Ja mis peaasi, k6ik on rahul :)
Enne Bialystoki on suured teet66d, samuti linnas sees. Ekslesime läbi k6ik yhelt ristmikult minevad suunad, enne kui 6ige leidsime.
Ei taha ära s6nuda, aga kuigi kiirused on tihti yle lubatu, on meil politseiga kohtumistel vedanud (ptui, ptui, ptui). Kas on tuledega märku antud v6i oleme parajasti autode taga kinni olnud. Vaid viimase linna Krasniku kurvilisi tänavaid nii 80-ga kallutades, tuli yhes kurvis politseiauto vastu ja meile viibutati s6rme :)
Homme on u 230 km veel Poolat, veidi yle 200 km mägesid Slovakkias ja 6htul peaksime kusagil Ungaris 66bima.
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
esmaspäev, juuli 20, 2009
Esimene päev 6htal
Hommik oli suht graafikus. Veidi tuli pakkimise ajal suuremate vihmahoogude vahet oodata, aga muidu sujus asi rahulikult. Asju on seekord kuidagi vähe, k6ik kastid olid pootyhjad :)
Kummaline, et seekord polnud mingit reisiärevust. Kallel ikka alati veic on, aga seekord oli ka tema vana rahu ise.
Soost lahkusime väikese vihmaga. Pool 11 Laagri bensukast lahkudes polnud suurt sedagi.
Pärnusse j6udes paistis juba päike. Äkitselt meenus, et leiba me ei ostnudki ja et juustu-vorstikraami olime kogu täiega koju kylmkappi jätnud. Täiendasime puudulikke varusid ja olime rahul, et nii kergelt läks.
Valge tanklas tegime väikse eine ja suhtlesime veel kodustega. Väiksel p6nnil olla savi, et emmet-issit pole. No meile sobib :)
Peale Riiat avastas Kalle, et oleme ka oma toolikesed maha unustanud. Hinge puges kahtlus, et see pole veel sugugi k6ik. Teele jäänud kaubanduskeskusest saime 6nneks suht norm asendused.
Saime vahepeal paar vihmatiba, kuid muidu oli ilm täitsa palav. Tsikli termomeeter näitas vahepeal lausa 25 kraadi.
Tänane plaan oli 66bida Pitsu tanklas. Ristisime selle koha siin yhe laheda peni auks, kes meiega 2006. aasta reisilt tulles siin seltsiks oli. Oleme iga kord Euroopast tulles siin 66binud.
Kuna seekord oli veel valge (tavaliselt maabusime "kott pimedas" (TM)) ja lisaks lähenesime teiselt poolt, panime esimese hooga 6igest bensukast m66da. Egas midagi, ots ringi ja tagasi.
Kui siiani on telgi ylespanemise eest raha tahetud, siis täna ei tahetud midagi. V6ibolla oli p6hjus ka selles, et nooruke poemees Kalle venekeelse kysimise peale midagi tarka peale käega rehmamise teha ei osanud :)
Kuna suurt nälga polnud, lahendasime kahepeale ära paar tassitäit teed, 3 juustukuklit, 2 6lut, tegime homseid plaane ja arutasime, mida olulist me veel v6isime maha jätta.
Hambaharjade otsimine venis pikaks, kuid 6nneks ilmusid need siiski välja. Mahajäänud asjade nimekiri sai esialgu täiendust vaid vetsupaberi jagu ja see on lihtsalt parandatav.
Loo moraaliks v6ib t6deda, et nii vinged reisumehed me ikka veel pole, et alles äras6idu päeva hommikul vajalikud asjad kotti v6ime visata. Tuleb ikka suts varem teemaga tegeleda :)
Aga nyyd tudile, Poola ootab meid homme..
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
Kummaline, et seekord polnud mingit reisiärevust. Kallel ikka alati veic on, aga seekord oli ka tema vana rahu ise.
Soost lahkusime väikese vihmaga. Pool 11 Laagri bensukast lahkudes polnud suurt sedagi.
Pärnusse j6udes paistis juba päike. Äkitselt meenus, et leiba me ei ostnudki ja et juustu-vorstikraami olime kogu täiega koju kylmkappi jätnud. Täiendasime puudulikke varusid ja olime rahul, et nii kergelt läks.
Valge tanklas tegime väikse eine ja suhtlesime veel kodustega. Väiksel p6nnil olla savi, et emmet-issit pole. No meile sobib :)
Peale Riiat avastas Kalle, et oleme ka oma toolikesed maha unustanud. Hinge puges kahtlus, et see pole veel sugugi k6ik. Teele jäänud kaubanduskeskusest saime 6nneks suht norm asendused.
Saime vahepeal paar vihmatiba, kuid muidu oli ilm täitsa palav. Tsikli termomeeter näitas vahepeal lausa 25 kraadi.
Tänane plaan oli 66bida Pitsu tanklas. Ristisime selle koha siin yhe laheda peni auks, kes meiega 2006. aasta reisilt tulles siin seltsiks oli. Oleme iga kord Euroopast tulles siin 66binud.
Kuna seekord oli veel valge (tavaliselt maabusime "kott pimedas" (TM)) ja lisaks lähenesime teiselt poolt, panime esimese hooga 6igest bensukast m66da. Egas midagi, ots ringi ja tagasi.
Kui siiani on telgi ylespanemise eest raha tahetud, siis täna ei tahetud midagi. V6ibolla oli p6hjus ka selles, et nooruke poemees Kalle venekeelse kysimise peale midagi tarka peale käega rehmamise teha ei osanud :)
Kuna suurt nälga polnud, lahendasime kahepeale ära paar tassitäit teed, 3 juustukuklit, 2 6lut, tegime homseid plaane ja arutasime, mida olulist me veel v6isime maha jätta.
Hambaharjade otsimine venis pikaks, kuid 6nneks ilmusid need siiski välja. Mahajäänud asjade nimekiri sai esialgu täiendust vaid vetsupaberi jagu ja see on lihtsalt parandatav.
Loo moraaliks v6ib t6deda, et nii vinged reisumehed me ikka veel pole, et alles äras6idu päeva hommikul vajalikud asjad kotti v6ime visata. Tuleb ikka suts varem teemaga tegeleda :)
Aga nyyd tudile, Poola ootab meid homme..
---- Saadetud Sony Ericssoni mobiiltelefonilt
pühapäev, juuli 19, 2009
Sajab, kahesajab..
-- Selle MMSi saatis teile Tele2 klient.
Te ei saa saadetud sõnumile e-mailiga vastata. Küll aga võite saatjale helistada numbril +3725135346.
Eelpool olev postitus on siis Kalle mobiililt saadetud blogitest. Kuna seda joonealust juttu ära võtta me ei oska, siis selgituseks, et ärge Kallele tagasi helistama hakake :)
Homme teele
Plaan on homme suht varakult teele asuda, nii 9 ajal. Suure tõenäosusega saab see siiski 10 paiku olema, sest enamus asju on küll kokku korjatud, kuid rataste peale pakkimata. Lisaks hakkas sadama.
Kalle on tubli ja pakib oma asjad vist ikka täna kokku. Mulle tundub momendil olulisem arvutimajandus korda panna.. näiteks veiniklaasi seltsis :) Veidi blogi täiendada, mailibox tühjaks teha, fotoka kaardid üle käia jms.
Pärast mitmeid arutamisi on viimaks paigas ka konkreetsem reisuplaan. Kestuseks oleks 2 nädalat (kui vanaema ikka kodus põnniga hakkama saab) ning läbi tahaks uudistada mõned endise Jugoslaavia maad: Serbia, Makedoonia, Kosovo, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, lõppu vaataks lähemalt veel Dubrovnikut või Spliti. Aga see selgub juba kohapeal.
Makedoonia on kavas ka seetõttu, et väidetavalt otse Serbiast Kosovosse minna ei saa. St minna ju võid, aga kuna sel juhul passi väljumise templit ei panda, siis amtlikult pole sa riigist lahkunud. Seega lubatud 90 päeva möödumisel oled sa hoobilt viisarezhiimi rikkuja ja järgmisel korral suure tõenäosusega sind enam riiki ei lasta. Euroopa on teatavasti aga väike ja meile pole sellist jama kindlasti vaja.
Kuna me oleme peamiselt telkimise fännid, siis kuivtoidu kraam, veidi võileivamaterjali esimesteks ööbimisteks ja selline oluline asi nagu kohvipakk tuleb kodust kaasa. Muud vajalikku ostame teel olles juurde.
Uurides kohalikku olukorda ja vaadates Bosnia miiniväljade kaarti, plaanime sealkandis siiski kusagil katuse alla ööbida. Serbias pole see probleemiks, sest "oma mees Havannas" kutsus meid lahkelt külla :) Nii et Reigo, varsti näeme! :)
Kahe tsikliga reisides pole ruumipuudus kunagi probleemiks olnud. Lihtsalt oluline on, et alati üks suuremat sorti kast pooltühi oleks. Sinna on hea vajadusel poest ostetud toidukraam ja õhtused õlled paigutada :)
Aga oki, aeg on viimaseid suuri tigusid tegema hakata :)
Kalle on tubli ja pakib oma asjad vist ikka täna kokku. Mulle tundub momendil olulisem arvutimajandus korda panna.. näiteks veiniklaasi seltsis :) Veidi blogi täiendada, mailibox tühjaks teha, fotoka kaardid üle käia jms.
Pärast mitmeid arutamisi on viimaks paigas ka konkreetsem reisuplaan. Kestuseks oleks 2 nädalat (kui vanaema ikka kodus põnniga hakkama saab) ning läbi tahaks uudistada mõned endise Jugoslaavia maad: Serbia, Makedoonia, Kosovo, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, lõppu vaataks lähemalt veel Dubrovnikut või Spliti. Aga see selgub juba kohapeal.
Makedoonia on kavas ka seetõttu, et väidetavalt otse Serbiast Kosovosse minna ei saa. St minna ju võid, aga kuna sel juhul passi väljumise templit ei panda, siis amtlikult pole sa riigist lahkunud. Seega lubatud 90 päeva möödumisel oled sa hoobilt viisarezhiimi rikkuja ja järgmisel korral suure tõenäosusega sind enam riiki ei lasta. Euroopa on teatavasti aga väike ja meile pole sellist jama kindlasti vaja.
Kuna me oleme peamiselt telkimise fännid, siis kuivtoidu kraam, veidi võileivamaterjali esimesteks ööbimisteks ja selline oluline asi nagu kohvipakk tuleb kodust kaasa. Muud vajalikku ostame teel olles juurde.
Uurides kohalikku olukorda ja vaadates Bosnia miiniväljade kaarti, plaanime sealkandis siiski kusagil katuse alla ööbida. Serbias pole see probleemiks, sest "oma mees Havannas" kutsus meid lahkelt külla :) Nii et Reigo, varsti näeme! :)
Kahe tsikliga reisides pole ruumipuudus kunagi probleemiks olnud. Lihtsalt oluline on, et alati üks suuremat sorti kast pooltühi oleks. Sinna on hea vajadusel poest ostetud toidukraam ja õhtused õlled paigutada :)
Aga oki, aeg on viimaseid suuri tigusid tegema hakata :)
reede, juuli 10, 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)